Kasulikke näpunäiteid

KASULIKKE NÄPUNÄITEID

ÜLDISI NÄPUNÄITEID AIAS TOIMETAMISEKS

Varakevadist päikest kartvad taimed (nt kanada kuusk `Conica`, erinevad jugapuu sordid, igihaljad rododendronid, pukspuu, mahoonia jne) varjuta jaanuari lõpus spetsiaalse VARJUTUSKANGAGA, kangas eemalda, kui maapind on sulanud.
Varakevadist päikest kartvaid kiviktaimla taimi kaitse päikese eest kuuseoksaga.
Jälgi, et raske lumekoorem ei kahjustaks taimede võrasid, eriti tundlikud on okaspuud (nt püramiidvormid, keravormid jne). Lumekahjustuse vältimiseks raputa raske lumi okstelt maha või seo taime võra hilissügisel nööriga kinni. Ka seotud võraga taimed vajavad aeg-ajalt lume maha raputamist. Võimalusel raputa sulailmaga, kuna jäätunud oksad on rabedad ja murduvad kergesti.
Viljapuude lõikamist võid alustada kevadtalvel, kui saabunud on nullilähedane temperatuur.
Väldi viljapuude lõikamist tugevate miinuskraadidega.
Võimalusel ära lõika luuviljalisi (kirss, ploom) kevadel, soovitav on lõikus jätta augustisse.
Enne pungade puhkemist võid tagasi lõigata põõsaid ja ronitaimi, mis õitsevad sama aasta võrsetel (nt jaapani enelad, nipponi enelad, põisenelad jne).
Lehtpuuhekki kärbi siis, kui hekialune on lumest sulanud.
Kui soovid eelmisel suvel istutatud hekile korrapäraselt kujunduslõikust teha, siis kärbi märtsis taimi külgedelt ja pealt nii, et eelmise aasta kasvust jääb järele ca 15 cm.
Hekki lõika nii, et see ülevalt veidi aheneks, nii saavad ka alumised oksad piisavalt valgust.
Puid ja põõsaid võid istutada kohe kui maapind on sulanud.
Konteineristikuid võid istutada kogu kasvuperioodi vältel.
Kui kahtled mulla viljakuses, siis lisa taime istutusauku paremat mulda.
Kevadel istutatud lehtpuuhekki lõika kohe peale istutamist 1/3 võrra tagasi, nii hakkavad taimed korralikult harunema.
Muru hooldamisega ära kiirusta, maapind peab olema tahenenud!
Mai esimesel poolel võid istutada veel paljasjuurseid taimi.
Kevadel õitsevaid põõsaid lõika peale õitsemist.
Rooside istutamisel jälgi, et pookekoht jääks vähemalt 5 cm mullapinnast sügavamale.
Ära kiirusta noorte roositaimede istutamisega, oota kuni kevadised öökülmad on läbi.
Hekitaimed vajavad korralikult ettevalmistatud kasvupinnast, kui pinnas on kehv, lisa istutusauku paremat mulda. Ilusa heki saad ainult siis, kui raatsid taimedele korraliku kasvukeskkonna luua.
Hekialuse lihtsamaks hooldamiseks võid taimedealuse pinna katta nt 5-7 cm paksuselt männikooremultšiga. Koorepuru takistab umbrohu kasvu ja on ühtlasi ka orgaaniliseks väetiseks taimedele. Samuti aitab mult¨ hoida mulla niiskusesisaldust, nt väldib õhuvahetust takistava kooriku teket mullapinnale. Lumeta talvel kaitseb mult¨ juuri külma eest ega lase mullal liiga sügavalt külmuda.
Ära unusta kastmist! Kasta taimi põua perioodil paar korda nädalas kas varahommikul või õhtul. Ära kasta kuumal päikesepaistelisel keskpäeval.
Kuumal suvepäeval ära lase vett lehtedele ja okastele!
Kasta pigem harvem ja korralikult, kui tihti ja vähe.
Amplid ja lillekastid kuivavad kiiresti, jälgi kastmisvajadust hoolikalt.
Võimalusel kasta taimi eelsoojenenud veega, taimedele ei meeldi otse kraanist tulev jääkülm vesi.
Enne väetamist kasta taimi, see väldib juurte põletamist väetisega.
Suvelilleanumad on ilusad, kui neid korralikult kasta ja väetada - muidu nad lihtsalt ei jõua õitseda! Anum on piiratud ruum - muld kuivab kiiresti ja õitsev taim kasutab toitained üsna ruttu ära. Vedelväetist võib lisada kastmisveele igal kastmiskorral, mugavam on aga mulla sisse segada aeglaselt lahustuvat lilleväetist.
Ära lase koertel ja kassidel oma okaspuudele pissida!
Juunis on sobiv aeg pügada lehtpuuhekki.
Viljapuude vesivõsud võid eemaldada murdmise teel juba suvel (juulis), et ülejäänud puud oleks kevadel lihtsam hooldada.
Augusti alguses võid väetada muru ja taimi sügisväetisega.
Põhiline vormilõikus okaspuuhekil tee augusti I poolel.
Augustis võid lõigata kirsi- ja ploomipuude juurevõrseid, samuti vigastatud või vales suunas kasvavaid oksi.
Septembris võid jälle hakata paljasjuurseid taimi istutama.
Kui istutad paljasjuursetest taimedest lehtpuuheki sügisel, siis lõikamine jäta kevadeks.
Kui ilmajaam lubab öökülma, kata suvelilled kattelooriga – nii kestab õieilu veel kaua!
Sügisel võid multšida peenraid – aitab kaitsta külmaõrnade taimede juuri. Hea on kasutada puukooremultši.
Noortele viljapuudele võid tüvekaitsed asetada juba oktoobri lõpus, et kaitsta puid sõraliste ja näriliste eest. Võimalusel vali selline kaitse, mis osaliselt varjab noorte puude tüvesid ka varakevadise ereda päikese eest. Ere päike võib koort kuivatada.
Kui kardad, et taime istutamine võib sügisel hilja peale jääda, kaeva taim koos potiga maasse ja istuta kevadel sobivale kohale. Sama võid teha ka siis, kui sügisel ei tea veel täpselt, kuhu soovid taime istutada.